Loveless

Paljusid tavasid ja tegevusi on kultuuriliselt seostatud eri sugudega, kuid nende olemuse poolest ei peaks see üldse nii olema. Näiteks peeti poksi pikka aega ainult meeste spordiks, mis sündis oma kaasaegsel, kinnaste ja reeglitega kujul 19. sajandi Inglismaal. Esimene naine lubati seal ametlikult poksiringi alles 1998. aastal. Vanimad kujutised poksist on samas umbes 5000 aastat vanad.

Seaduse järgi kehtib Eestis sooline võrdõiguslikkus, kuid tegelikus elus see veel nii ei ole. Seda, et ootused ja võimalused meeste ja naiste puhul erinevad, kinnitavad näiteks sooline palgalõhe, ebaühtlane esindatus poliitikas, hooletöö ebavõrdne jagunemine ja naistevastase lähisuhtevägivalla sagedus. Soonorme võivad iseäranis vägivaldsetena tajuda mittebinaarsed inimesed, kellele on sookahesusega kaasa mängimine täiesti loomuvastane.

Maria Izabella Lehtsaare teos kõrvutab sookahesust poksiga. Mõlemad on performatiivsed ning ülistavad ja normaliseerivad vägivalda. Ükshaaval on Lehtsaar poksi juurde kuuluvad esemed lõigeteks lahti harutanud ning need sinikalillade ja pehmetena taas käsitsi kokku õmmelnud. Neil on alles selgelt äratuntav ja funktsionaalne kuju, kuid materjali ja tekstuuri muutumise tõttu ei saa neid enam iseendale haiget tegemata löömiseks kasutada. 

Tavade ja kommete kahtluse alla seadmist ja avardamist nimetatakse kväärimiseks. Kaasaegsest vaatenurgast võib see tegevus näida raputav või korda häiriv. Ajaüleselt vaadelduna aga võiks see mõjuda rahumeelse ja tervendava, ehk lausa inimolemuslikku korda taastavana.