T-särgi lihtsus ja raskus ehk T-särk ja moekunst

Moekunstil on T-särgiga mitmekülgne suhe. Juba 1970. aastatel disainis Malcolm McLaren Vivienne Westwoodile mässumeelsete punksõnumitega T-särke ja 1991. aastal moodustas Karl Lagerfeld Chaneli signatuurjaki ja tühja valge T-särgi paariku, millega juhtida tähelepanu argi eseme tähenduslikkusele ning omakorda suunata ere valgusvihk Chaneli ikoonilisele rõivasiluetile.

Praegu on T-särk peaaegu iga disaineri kollektsiooni osa. Disainerirõivaste T-särgid ja aluspesu on tarbijale ühed kättesaadavamad ning lihtsamini omandatavad esemed, mille tõttu on need sageli tegijatele majanduslikult ka kõige tulusamad artiklid. Seda silmas pidades võibki märgata, et suur osa disainereid on otsustanud T-särke kasutada pelgalt reklaamiks või põhikollektsioonide kõrvalsaadusena. Huvitav on ka, et näiteks disaini- ja tarbekunstimuuseumi kollektsioonis on kõigest üks T-särk, kuigi muuseum kogub materiaalset kultuuri disainivaldkonna eripärasid silmas pidades.

T-särgi kõrvaline roll moekunstis ent ka ülioluline roll moekunsti turundamises ja müügiedus paneb mõtlema, mida Eestis aktiivselt tegutsevad disainerid T-särke valmistades rõhutavad. Kas see on mugavus, uuenduslikkus või eksperimenteerimine kangaste ja lõigetega? Laivi loomingus on T-särgil olnud oluline roll, alates müütilise õmblusteta särgi mõtestamisest kuni särgi ja kandja ühisosa ning emotsionaalse sideme loomise tekitamisel.