Kokkukuuluvus kui protest

Üks märgilisemaid T-särgi autoreid on Briti moekunstnik Katharine Hamnett, kes oma poliitilise sõnumiga „58% Don’t Want Pershing“ (eesti keeles: „58% ei soovi hävida“) T-särki kandes kohtus 1984. aastal peaminister Margaret Thatcheriga, väljendas selgelt arvamust, et inimesed ei soovi Ameerika tuumapeade paigutamist Suurbritanniasse.

Poliitilised sõnumid T-särkidel on levinud kultuurideüleselt ja neid kasutatakse peamiselt vastupanu ning protestimeelsuse (Hamnett ja „Kommarid ahju!“) või kokkukuuluvustunde kinnitamiseks. Selle näide on näitusel eksponeeritud Eesti Moskva saatkonna töötajate T-särk „Meie omad Venemaal“, mis valmis sõnumina Tallinna pronksiöö järellainetusena korraldatud Moskva Eesti saatkonna blokaadide ajal. Tegemist oli peaaegu nädal aega (27.04–02.05.2007) Venemaa noorteorganisatsiooni NAŠI (tõlkes „Meie Omad“) liikmete korraldatud blokaadi ja rünnakutega saatkonnahoone ning Eesti suursaadiku auto pihta (särgile on trükitud rünnaku alla sattunud auto numbrimärk). Särgil on nimetatud kõik linnad, kus on Eesti esindused Venemaal: Moskva, Piiter, Pihkva.

Pronksiöö ja „Kommarid ahju“ sündmustega on seotud ka teine näitusel eksponeeritud särk, „VAŠI“, mille esiküljel on tekst „ТЕХТУД“, pilt inimfiguuridega, R-kioskit sümboliseeriv R ning „Хуго Босс“. Tegemist on „Kommarid ahju“ särgi kontseptuaalse järjega, millega kritiseeriti Tallinna linnavõimu poliitilisi mahhinatsioone ja omakasupüüdlikkust ning paljusid teisi „vašiste“.