Ühe vestluse katked

Kümme aastat tagasi istus Kapajeva pooleteiseks tunniks koos emaga maha, üks ühel ja teine teisel pool kaamerat. Valminud videoteos koosneb ainult vaikustest kõnelemise vahel. Sõnade puudumisel loome tähendust muul moel – loeme ema pilke, näoilmeid ja kehakeelt. Mõnede mõtetega on seotud tugevaid ja raskeid tundeid, nende välja ütlemine ei tule ainult peast, vaid puudutab kogu keha. Milliseid tähendusi me vestluse sisu teadmata videole projitseerime? Mis sai tegelikult öeldud, jääb ema ja tütre vahele.