Re-treat (pelgupaik)

Puudutus on väga intiimne. Erinevates kultuuriruumides kehtivad erinevad sõnastamata reeglid selle kohta, millal ja kuidas inimesed teineteist puudutada võivad. Käepigistus või patsutus võib olla lihtne viisakusavaldus, teineteise vastu helluse välja näitamine võib aga olukorrast olenevalt olla midagi niisugust, mis toimub ainult privaatses ruumis, nelja seina vahel. Inimene vajab puudutust, iseäranis tähtis on nahk naha vastu puutumine näiteks pärast sündi, kui vastsündinu kiiresti ema rüppe antakse. Ka hilisemas eas ei kao puudutuste vajadus mitte kuhugi. 

Sageli usaldatakse see puudutamise akt nii-öelda asjatundjale: massöörile või füstioterapeudile. Maija Mustonen on mitu aastat töötanud hoolitsuse ja puudutuse teemadega. Viidates läheduse erootilisusele, usub Mustonen, et enamikul inimestel oleks mugavam, kui meil oleks igapäevaelus teineteise puudutamiseks rohkem mooduseid ja võimalusi kui seksuaalsete vajaduste rahuldamine või raviteenus.

Ka kunstisaalis, kus püüdleme kogeja emotsionaalse puudutamise poole, jäävad teosed külastaja käeulatusest enamasti välja. Mustoneni ja tema töörühma teos „Re-treat (Pelgupaik)“, mis sündis pärast koroonapiiranguid, annab siin näitusel kuue õhtu jooksul külastajatele võimaluse hetkeks alistuda hellale ning hoolitsevale puudutusele.