Maria Mavropoulou

Maria Mavropoulou multimeediaprojekt „Pereportreed“ (2017–…) algas püüdest mõista uut reaalsust, mille on tekitanud kõikjal levinud omavahel ühendatavad seadmed. Näitusel eksponeeritakse inimesteta koduinterjööre kujutavat fotosarja, mis keskendub elanike ekraanidele, ning triptühhonit „Püha kolmainsus“ (2018), millel kujutatakse tänapäeva suhtluse, töö ja meelelahutuse kolme alustala: nutitelefoni, tahvel- ja sülearvutit. Ühtekokku mõtisklevad teosed selle üle, kuidas seadmed mõjutavad meie maailmakogemust ja suhtlust teiste inimestega. Ekraanid on meie elu põhjalikult muutnud: lihtsaimatest toimingutest kuni selleni, kuidas me ümbritsevat tunnetame. Need juhatavad meid läbi tegeliku maailma, vastavad meie küsimustele ja pakuvad seltsi nii ööl kui ka päeval. Ühtlasi mõtestavad need ümber meie sotsiaalsed ja armusuhted ning kujundavad nende uue toimimise. Selle teadvustamine innustas Mavropouloud vaatlema seadmeid „pereportreede“ sarjana, kus subjekti ja objekti seos on ümber pööratud. Meie argise eraelu koduses õhkkonnas tõotavad rohked helendavad ja endasse haaravad „väravad“ piiramatuid võimalusi. Teave, meelelahutus, suhtlus teistega ja palju muud on alati ja kõikjal kättesaadav, katkestades füüsilise sideme reaalsusega. Kunagi varem ei ole suhtlus olnud nii lihtne. Sotsiaalvõrgustikud ja lugematud rakendused teenivad meie vajadust inimliku suhtluse järele, aga kas võib olla, et oleme saavutanud vastupidise tulemuse? Kas need seadmed on meid ikka targemaks muutnud või on need loonud lihtsalt mitmemõõtmelise peegli, millest otsime enamasti vaid iseend? Kas need „käepikendused“ on ikka hõlbustanud uusi rikastavaid kogemusi ja suhteid või on need pelgalt asendanud meie parimad sõbrad, pereliikmed ning koguni armsamad? „Pereportreed“ paneb meid mõtlema kõigile nendele küsimustele.